Jänes Eestis: kaks liiki, kaks eri suunda

Halljänese (Lepus europaeus) kohta järeldab Keskkonnaagentuuri 2023. aasta aruanne, et arvukus kasvab jätkuvalt, mida näitavad nii jahimeeste hinnangud kui ka lumejälgede loendused^[1]. Üleriigiline jäljeindeks tõusis 0,25 jäljelt kilomeetri kohta 2013. aastal 0,58-ni 2023. aastal^[1].

Sama suunda on järginud küttimine: 2013. aastal teatati 412 kütitud halljänesest, 2022. aastal 947-st, tipp oli 2018. aastal 1295 isendiga^[1]. Enim kütitakse teda teiste seas Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal, Hiiumaalt aga ei teatata peaaegu ühestki^[1]. Liigi bioloogiast loe meie artiklist Euroopa jänes.

Valgejänes (Lepus timidus) asustab kõiki elupaiku peale kõige avatuma põllumajandusmaastiku, halljänest kohtab aga peamiselt põllumaadel^[4]. Sama aruande järgi on valgejänese arvukus tõenäoliselt püsinud stabiilsena või veidi langenud: jäljeloendused ja küttimisandmed viitavad kergele langusele, jahimeeste hinnangud on mõnevõrra optimistlikumad^[1]. Teda kütitakse nüüd väga vähe, aruandele eelnenud hooajal alla 100 isendi^[1].

Agentuur juhib tähelepanu metoodilisele piirangule: hirvlaste jaoks tehtavad väljaheitehunnikute loendused ei erista kahte jäneseliiki; kuna loendusrajad paiknevad peamiselt metsas, eeldab agentuur, et enamik leitud hunnikutest kuulub valgejänesele^[1].

Kogu Põhja-Euroopas jälgitakse halljänese levikut tähelepanelikult, sest need kaks liiki võivad omavahel ristuda. Rootsi jahimeeste liidu avaldatud ülevaade tuletab meelde, et ristumist peetakse eelkõige valgejänesele kahjulikuks ning et valgejänest kahjustavad ka pehmemad talved, halljänes võib aga vastupidi levida põhja poole^[4]. Eesti arvud, ühel pool kasv ja teisel paigalseis, sobivad sellesse konteksti, kuigi riiklik aruanne põhjuslikke järeldusi ei tee^[1].

Jaht on korraldatud jahipiirkondade kaupa. Keskkonnaamet korraldab jahipidamist jahipiirkondades, väljastab jahitunnistusi ja lube, koordineerib jahinõukogude tööd ning kontrollib jahipidamise seaduslikkust, sealhulgas jahiaegadest kinnipidamist^[2]. Suurulukid on reserveeritud jahipiirkonna kasutajatele; väikeulukite loetelu, kuhu kuuluvad ka jänesed, on toodud jahieeskirjas^[2].

See Keskkonnaministeeriumi koostatav jahieeskiri sätestab muu hulgas jahiajad^[3]: me ei esita siin ühtegi kuupäeva. Käimasoleva hooaja kohta küsi teavet Keskkonnaametist. Mõlema jäneseliigi puhul soovitab agentuur jätkata küttimist samadel põhimõtetel, halljänese puhul isegi suuremas mahus, kuna küttimist peetakse suremuse põhjusena teisejärguliseks^[1].

Kuna avalikku allikat jäneste loodusesse asustamise Eesti reeglite kohta ei ole, küsi enne iga kavandatud projekti teavet Keskkonnaametist. Meie juhend jänese loodusesse asustamisest kirjeldab elupaiga ja järelseire tingimusi, mis on olulised kõikjal. GIBIS, Prantsusmaal Isère'i departemangus Chatte'is tegutsev ulukikasvataja, kasvatab seal noori jäneseid ja pakub ka Kesk-Euroopas püütud metsikuid jäneseid: vaata meie jäneseid.